Kuidas nii? Hollywoodi stuudioboss tahtis Julia Robertsit mustanahalise orjatari rolli

Julia Roberts

FOTO: MATT PETIT/REUTERS/Scanpix

Kuigi seda on raske uskuda, siis veel 25 aastat tagasi kujutasid Hollywoodi bossid ette, et tänapäeval möödapääsmatult mustanahalisele naisele kuuluva rolli võib vabalt näiteks Julia Robertsile parajaks «valgendada» (whitewashing – ingl), hoolimata vähimatki eetikast.

Just nii selgus Los Angeles Times'i intervjuust ajaloolise draama «Harriet» stsenaristi Gregory Allen Howardiga, kelle käsikirja järgi vändatud lugu nüüd viimaks suurele ekraanile on jõudnud. Film jutustab meie maailmajaos vähetuntud loo orjatar Harriet Tubmanist, kes esmalt pages ise ning seejärel aitas kodusõjaeelses Ameerikas teisigi orje aastaid vabadusse toimetada.

Harriet Tubman

FOTO: H.B. Lindsley/AP/Scanpix

Rassism, palgalõhe ja seksuaalne ahistamine Hollywoodis on #metoo jt liikumistega viimaks paljastatud ning see annab lootust, et tulevikus tehakse üha kasvavas meelelahutustööstuses asju pisutki õiglasemalt. Kuivõrd tohutult on asjalood muutunud kasvõi 1994. aastaga võrreldes, tõestab Howardi anekdoodina tunduv lugu sellest, missugusele ideele tuli üks juhtiva Hollywoodi stuudio juht tema «Harrieti» stsenaariumi peale. 

«Suurepärane stsenaarium,» teatanud too (nime ei avalikustatud). «Võtame Julia Robertsi Tubmanit mängima!» Õnneks oli ruumis vähemalt üks mustanahaline töötaja, kes märkis, et Harriet Tubman oli ilmeksimatult täisverd mustanahaline naine. «See oli nii ammu, kes see ikka teab,» vastanud stuudiojuht. 

Õnneks jäi film toona tegemata ja nüüd õnnestus lugu ekraanile tuua õiges hiilguses, mis ei sülita orjarahva kangelaspärimusele. 

Cynthia Erivo «Harrieti» esilinastusel Toronto filmifestivalil

FOTO: MARK BLINCH/REUTERS/Scanpix

Režissöör Kasi Lemmonsi filmis rullub lahti orjatar Harriet Tubmani lugu, kes vaatamata kehvadele väljavaadetele suutis 1849. aastal põgeneda Marylandist asuvast orje pidavast istandusest (kus ta oli sündinud) vabasse Philadelphiasse. 27-aastane vapper naine pühendas kogu ülejäänud elu orjade väljasmugeldamisele, alustades tema enda sugulastest. Mooseseks hüütud Harriet Tubmani smugeldamisteekonda nii vabadesse osariikidesse kui ka Kanadasse hakati nimetama «maa-aluseks raudteeks» ning väidetavalt ei jäänud keegi tema juhtimisel pagedes vabadusse pääsemata. Nüüd saavad kõrgesse vanusesse elanud kartmatu kangelanna austajad seiklustele kaasa elada kinolinal. Lisaks dramaatilisele loole on keskseid tegelasi kehastama võetud kaks täiesti suurepärast näitlejannat, kes on ühtlasi ka lauljad: Tubmanit kehastab üliemotsionaalne Cynthia Erivo («Lesed», «7 võõrast El Royale'is») ning rolli teeb filmis ka menukas artist Janelle Monáe.

Vaata treilerit:

Tagasi üles