Järgmine kodumaine suurfilm räägib väikesest võidust okupatsiooni ajal
Spoilerid!

Priit Võigemast mängib Eesti uues spioonifilmis peaosalist.

FOTO: Eesti Draamateater

Kui sõjaväeluure agent saab ülesande leida oma ridadest Nõukogude topeltagent, käivitub poliitiline mäng, mis viib Eesti Vabariigi kadumiseni maailmakaardilt. Agent otsustab anda viimase vastulöögi. See on järgmise Eesti suurfilmi süžee lühidalt.

2019. aasta esimeses tootmistoetuste ning vähemuskaastootmiste taotlusvoorus jagas Eesti Filmi Instituut (EFI) välja 1,32 miljonit eurot. Teiste seas said rahastuse spioonilugu, mille peaossa võib oodata Priit Võigemasti, kirjutas Postimees.

Tõsieluliste juurtega «O-2» sai 600 000 eurot toetust. Linateose tegevus viib Molotov-Ribbentropi pakti aegsesse Eestisse – aastasse 1939. Filmis kehastub Priit Võigemast Eesti Sõjaväeluure (O-2) kapteniks, kes naaseb kodumaale, et uurida oma ametivenna salapärast surma. Jälgi ajades joonistub aga üha selgemalt välja Punaarmee Eesti okupeerimise plaan, milles on oma osa mängida Nõukogude sõjaväeluurel.

Stsenaariumi autorid on Tiit Aleksejev, Eriikka Etholen-Paju ja Tom Abrams ning filmi toodavad Nafta Films ja Taska Film.

Režissöör on Margus Paju, kes võlus südameid lastefilmiga «Supilinna salaselts». Oma värskeima projektiga pöördub režissöör spiooniloo radadele.

«Seda, kui halvasti meil kõik 1939. aastal läks, teame kõik. Võttes ette Tiit Aleksejevi kirjutatud materjali, hakkasin ma ajaloolaste kaasabil otsima, kas Eesti mõne väikesegi võidu saavutas. Uskuge või mitte, see võit oli olemas ja võib-olla et suuremgi, kui me arvata oskame,» avas Paju filmiloo tagamaid.

Filmitegijad koostasid filmi sisu ja olustikku kirjeldava kokkuvõtte, kus avalduvad mitmed olulised ja põnevad detailid süžee kohta. Kes tahab filmi tulevikus värske pilguga näha, ei peaks siitkohalt enam edasi lugema.

Tulevase ajaloolise põneviku stsenaariumi arendamisele on konsultantidena kaasa aidanud nii Mart Laar, Ivo Juurvee kui Agur Benno. See näitab, et filmitegijatel on tõsi taga ja üheskoos püütakse teha filmi, mis oleks ajalooliselt täpne, kuid samas ka põnev.

Sõjavägede Staabi II osakond (O-2) ehk sõjaväeluure oli aastail 1918–1940 Eesti Vabariigis sõjaväelist välis-, vastu- ja raadioluuret teostanud asutus. Osakond jagunes neljaks kindla ülesandega jaoskonnaks. A-jaoskond oli neist kõige avalikum ning kogus infot sõjaväeatašeede kaudu. B-jaoskond oli Eesti vastuluure, C-jaoskond tegeles NSVL«iga ja D-jaoskonna tööks oli raadioluure. Eesti sõjaväeluurel oli hea maine. Nõukogude Liidus omati ilmselt head agentide võrgustikku, mida näitab ainuüksi see fakt, et infot müüdi nii brittide MI6-le kui Jaapani luurele. Kuigi agentide palgad olid närused, maksis Eesti sõjaväeluure oma allikatele heldelt. Maksmiseks kasutati nii kroone ja dollareid kui isegi narkootilisi aineid. Paarikümne tegevusaastaga suutis O-2 korraliku agentuuri üles ehitada, mis küll 1939. aasta sündmuste tõttu mööda maailma laiali pillutati.

Ajaloolane Mart Laar osales filmi stsenaariumi arendamises olulise konsultandina.

FOTO: Peeter Lilleväli

1991. aastal Eesti taasiseseisvus. Samal aastal kadus Nõukogude Liit maailmakaardilt. Me oleme harjunud küsima, mis oleks saanud, kui Eesti ja Nõukogude Liidu vahel oleks 1939. aastal puhkenud sõda? Aga võib-olla see sõda siiski peeti. Lihtsalt see kestis pea 50 aastat.

Tagasi üles