Põnevad Eesti kinosutsakad: Järva-Jaani filmilindifestival avalikustas lühifilmide programmi

Filmilindifestival Järva-Jaanis

FOTO: Dmitri Kotjuh/Järva Teataja

Täpselt kuu aja pärast, 17. augustil, läheb Järva-Jaanis lahti neljas Filmilindifestival alapealkirjaga «Karneval»

Traditsiooniliselt kureerib festivali lühifilmide programmi Rahvusarhiivi filmiarhiiv, mis toob vaatajateni hoolikalt kokku nopitud kodumaised linateosed läbi mitme kümnendi. 

Rahvusarhiivi filmiarhiivi mänguline filmiprogramm Filmilindifestivalil alustab kontsertfilmiga «Ooperiball». Nõukogude Liidu Televisiooni ja Raadio Komitee tellimusel Virve Aruoja 1974. aastal lavastatud muusikafilmis esitavad Estonia solistid, koor ja balletitantsijad teoseid maailmaklassikast Verdist Mozartini ja Straussist Tšaikovskini, andes ereda ülevaate tollasest ooperi muusikalis-lavalisest kunstist. Nagu pealkirigi viitab, on üksikepisoode siduvaks raamiks suurejooneline «ballimäng» lossis, mida kirjeldas omal ajal kriitik Vidrik Kivilo nii: «Et ballikülaliste hulgas pole ühtegi andetut kunstnikku, haarab see mäng publiku kaasa algusest lõpuni».

Omaaegses kriitikas tõsteti esile ka kaasstsenaristi Mai Murdmaa tantsu- ja liikumisseadeid, millega suutis ballettmeister väga erinevate ajastute ja maade tantsud siduda ühtseks stiilitervikuks nii, et tantsulõigud otsekui jätkavad või täiendavad üksteist, aidates tsementeerida katkendite ahelat. Pildiliselt pakuvad silmarõõmu kunstnik Uno Kärbise kaunid, stiilsed ning peene maitsega ja viimistletud kostüümid, lisaks on võttepaikadeks leitud huvitavaid Tallinna interjööre, mis aitavad luua eripärase piduliku atmosfääri. 

Pärast «Ooperiballi» jätkab Rahvusarhiivi filmiarhiiv Filmilindifestivalil mänguga, täpsemalt «Karikakramänguga». Ekraanile tuuakse 1977. aastal valminud filmialmanahhi kolm lühifilmi: Peeter Urbla «Promenaad», Toomas Tahveli «Salakütt» ning Peeter Simmi «Tätoveering». 1970ndate lõpupoole ja järgmise kümnendi alguses räägiti eesti filmikunsti uuest lainest, mis sai alguse just noorte filmitegijate lühifilmide kassetist «Karikakramäng». Kolmeosalises kogumikus, millest kahe kunstiline juhendaja oli Andrei Tarkovski, näitasid oma lavastajaoskusi debütandid Peeter Urbla, Toomas Tahvel ja Peeter Simm ning filmide operaatoriks oli andekas operaator Arvo Iho. 

Kinomuuseumi filmiprogrammi Filmilindifestivalil lõpetab täiskasvanutele mõeldud animafilmide seanss «Maskid langevad!», kus saab selgeks (või jääb siiski selgusetuks?), kes on kes ja mis on mis. Läbustamine, riivatused, seto leelo, erootika, hirm, tulnukad, ninanokkimine, rollimängud, kättemaksuiha, lotomiljonär, pudelimäng, purjus jõuluvana, kabaree, sanitarid, viinakurat, julmus, kanalisatsioon, staarikultus, häving, ignorantsus, kankaan, kaos, saatan, tango ja võimuahnus on vaid mõned märksõnad, mis iseloomustavad eesootavat sürreaalset ja psühhedeelset kinoelamust! 

Rahvusarhiivi lühifilmide programmi ajakava Järva-Jaani kinomuuseumis:

15.30 kontsertfilm «Ooperiball» (1974)

17.00 lühifilmide kassett «Karikakramäng» (1977): «Promenaad» (Peeter Urbla), «Salakütt» (Toomas Tahvel), «Tätoveering» (Peeter Simm).

21.00 animafilmid täiskasvanutele «Maskid langevad». Vaatamisele tulevad: «Incipit vita nova» (Hardi Volmer, 1992), «Karl ja Marilyn» (Priit Pärn, 2003), «Ahviaasta» (Ülo Pikkov, 2003), «Setu vurle küüsis» (Aarne Vasar, 1993), «Kolmnurk» (Priit Pärn, 1982), «Labürint» (Mati Kütt, 1989), «Põrgu» (Rein Raamat, 1983).

Tagasi üles