Rekordpublik: Eesti filme käis aasta jooksul kinodes vaatamas 600 000 inimest

«Klassikokkutulek 2: Pulmad ja matused» peategelased Henry Kõrvits, Ago Anderson ja Mait Malmsten.

FOTO: Liisabet Valdoja

2018. aasta on Eesti filmi rekordaasta. Kodumaise filmi vaatajate arv ületas 600 000 piiri ning enam kui poole neist tõi Eesti Vabariik 100 filmiprogramm, teatab Eesti Filmi Instituut.

Eesti filmi vaatajate hulk on liikunud viimastel aastatel tõusujoones: 2016. aastal vaatas kodumaiseid filme 347 036 vaatajat, 2017. aastal 282 421 vaatajat. Sellel aastal toimus aga publiku arvus hüppeline kasv ning seda eeskätt tänu Eesti Vabariik 100 pühendatud filmidele.

Programmi avafilm «Seltsimees laps» on tänaseks kogunud üle 116 000 vaataja. Detsembri alguses linastunud jõulufilm «Eia jõulud Tondikakul» on vähem kui kuu ajaga ületanud 110 000 vaataja piiri. Võõrkeelse Oscari kandidaat «Võta või jäta» on toonud kinodesse üle 57 000 vaataja ning dokumentaalfilm «Tuulte tahutud maa» üle 41 000 vaataja, mis on dokumentaalfilmi kohta harukordne tulemus.

Lisaks linastusid 2018. aastal Eesti Vabariik 100 filmiprogrammiga seotud mängufilm «Põrgu Jaan» ja lühidokumentaalfilmide kogumik «Juured». Kokku said Eesti Vabariik 100 filmid üle 330 000 vaataja, mida on rohkem kui 2017. aastal kõigil Eesti filmidel kokku. Eesti Filmi Instituudi juhataja Edith Sepp märkis, et need arvud kõnelevad publiku ehedast ja kasvavast huvist kodumaise filmi vastu. «Eesti kinolevis on konkurents tihe, aastas linastub ligi kolmsada uut filmi. Sel aastal on kinolevi esikümnes lausa kolm Eesti filmi ja kodumaise filmi turuosa on üle 15%. See on tulemus, millest me unistasime aastaid,» lausus Sepp ning lisas, et Eesti Vabariik 100 filmiprogrammi toetus andis meie filmitegijatele erakordse võimaluse ning tulemus näitab, et see oli väga õige otsus.

Mängufilmi «Võta või jäta» produtsent Ivo Felt kinnitas samuti, et Eesti Vabariik 100 filmiprogramm tõstis lühikeseks hetkeks Eesti filmi täiesti uuele tasemele. «Noorte režissööride esimesed filmid on toonud kinno ennenägematu hulga publikut ning osutunud edukaiks ka rahvusvahelistel festivalidel. Lisaks on oluliselt tõusnud mängufilmide tootmise võimekus,» ütles Felt. «Kuna aga eriprogramm lõpeb, tehakse algaval aastal juba palju vähem filme. Jääb üle loota, et noored talendid ei lähe laia maailma õnne otsima ja filmivaldkond ei kuiva õnnetult kokku.»

2018. aasta vaadatuim Eesti film oli «Klassikokkutulek 2: Pulmad ja matused», mida vaatas üle 146 000 inimese. Sellel aastal oli kinolevis neliteist Eesti mängufilmi, kümme dokumentaalfilmi ja kolm lühifilmide kassetti. 2019. aastal linastuvad veel kaks Eesti Vabariik 100 filmi. 4. jaanuaril jõuab ekraanidele animafilm «Lotte ja kadunud lohed» ning 22. veebruaril mängufilm «Tõde ja õigus». Kokku valmib Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks viis mängufilmi, täispikk animafilm, kaks dokumentaalfilmi ja telesari.

Lisainfot Eesti Vabariik 100 filmiprogrammi kohta leiab www.EV100.ee/filmid.

Tagasi üles