Kosmiline pahandus: Kuu-missiooni film «Esimene inimene» riivab ameeriklaste rahvuslikke tundeid?

Ryan Gosling filmis «Esimene inimene»

FOTO: Capital Pictures / Scanpix

Esimesest Kuu-külastusest jutustav biograafiline suurfilm «Esimene inimene», peaosas Ryan Goslinguga, sai Veneetsia filmifestivalil küll ohtralt kiita, kuid linateosele heidetakse ette üht suurt ootamatut ajaloolist «kraatrit».

Astronaut Neil Armstrongi elust ja Kuu-missiooni ettevalmistustest rääkivast filmist puudub nimelt stseen, kus mees Maa kaaslase pinnasesse Ameerika Ühendriikide lipu kinnitab ehk 1969. aasta juulikuus aset leidnud ajalooline hetk, mis tähistas kosmose vallutamist ameeriklaste poolt. Telerite vahendusel nägi sündmust 530 miljonit inimest ning just lipu heiskamise momenti peetakse esimeste Kuu-sammude kõrval ameeriklaste poolt kogu ettevõtmise kulminatsiooniks. 

Kuigi lippu näeme filmis Goslingu käes ning Kuu pinnases küll, siis konkreetset heiskamishetke nägemise rahuldust vaatajale suureks üllatuseks ekraanil ei pakutagi. Ootuspärase kulminatsiooni puudumine on tõstatanud palju nurinat, vahendab Deadline. Mõistagi oli vaid aja küsimus, mil mõni poliitik paaniliselt patriotismilippu lehvitama hakkaks: momentumi krabas endale Florida senaator Marco Rubio, kelle terav postitus Twitteris puhus skandaali iseäranis heledalt leekima. 

«See on absurd ja täielik karuteene rahvale ajal, mil me vajame kinnitust, et üheskoos suudame palju ära teha. Ameeriklased maksid selle missiooni eest, ehitasid süstikud Ameerika tehnoloogiaga ja saatsid Kuule Ameerika astronaudid. See polnud ÜRO projekt,» pahandab senaator Business Insideri säutsu peale, milles tsiteeritakse peaosalist Ryan Goslingut lipustseeni puudumist õigustamas. «Ma ei usu, et Neil Armstrong nägi end Ameerika kangelasena,» leiab seevastu Gosling. 

Režissöör Chazelle tunnistab, et tegu oli ilmselgelt teadliku väljajätmisega, kuid põhjus polevat poliitiline, vaid tulenes soovist näidata filmis Armstrongi elust neid hetki, millega avalikkus veel tuttav polnud. «Tahtsin, et selles stseenis oleks fookus Armstrongi üksildasel hetkel Kuul, tema vaatenurk olukorrale ning tunded ja mõtted, mida see hetk temas võis tekitada,» kirjutas lavastaja oma pöördumises. «See oli hetk, mis ületas igasuguse kujutlusvõime. See oli tõepoolest hiiglaslik hüpe kogu inimkonnale. Loodan, et näidates loo kangelase inimlikku lugu, saame paremini aru, kui raske, hulljulge ja kangelaslik see ettevõtmine tegelikult oli.

Film avas 29. augustil Veneetsia filmifestivali ning võeti vastu kolme minuti pikkuse püstiovatsiooniga.

Apollo Kinodes näeb suurteost alates 12. oktoobrist. Vaata seansside aegu ja osta pilet siit.

Neile, kes pole kuulsat lipuhetke oma silmaga näinud, tasuks seega enne kinnominekut ajalooline hetk netist järele vaata:

Filmi treiler:

Tagasi üles